Tange on palju ja neid kasutatakse laialdaselt. Need on asendamatud käsitööriistad töödeldavate detailide kinnitamiseks ja lõikamiseks erinevates tööstuslikes monteerimis-, remondi- ja paigaldustöödes. Sellel on aga ühine põhistruktuur, st kõik käsitangid koosnevad kolmest osast: tangide peast, tihvtist ja tangide käepidemest. Tangide põhiprintsiip on kasutada kahte hooba tihvtidega risti ühendamiseks keskpunktis, nii et mõlemad otsad saaksid suhteliselt liikuda. Kuni otsaga juhitakse käsitsi, võib teine ots esemeid pigistada. Selleks, et vähendada kasutaja poolt töö ajal kasutatavat jõudu, on tangide käepide mehaanilise hoova põhimõtte kohaselt tavaliselt pikem kui tangipea, nii et väiksema jõuga on võimalik saada tugevam kinnitusjõud, mis vastab kasutusnõuetele. [1]
Tangide kolm osa on järgmised:
Paar käepidemeid hoidmiseks. Ergonoomilise põhimõtte järgi disainitud klambrikäepide on mugav turvalisemaks ja mugavamaks hoidmiseks. Ühendustelg, mis on tangide ühendustelje punkt. Ühenduspunkt peab liikuma sujuvalt, ilma lõtvumata, et tangid ühe käega hõlpsalt avada või sulgeda. Tangipea on varustatud kinnituslõugade või lõikeservadega. Tangipea lõikeservad on peeneks lihvitud sobiva kujuga. Traadi hõlpsaks lõikamiseks peavad kaks lõikeserva (vedrudega) olema väga teravad ja täpselt üksteise lähedal.
See muudab väikesed välised jõud (nt tangivarrele rakendatav käsijõud) suuremaks võimsuseks, nii et tangid saaksid tõhusalt kinnitada või lõigata. Kui tangivarrele rakendatav välisjõud suureneb koos hoova suhtega, tekitab tangotsiku jõud kinnitamiseks ja liikumiseks välise jõu. Suure välisjõu tekitamisel peab kaugus lõualuu neetimisasendi keskpunktist käepidemeni olema võimalikult pikk ning kaugus kinnitussuudmest või lõikesuudmest neetimiskeskmesse võimalikult lühike. . Paljud tangid aga käejõudu oluliselt ei suurenda, sest need muudavad töötamise lihtsamaks ainult raskesti kasutatavates kohtades, nagu elektroonikaseadmete kokkupanek ning elektroonika- ja täppistehnika rakendamine.
Tangid sepistatakse tavaliselt legeeritud ja legeerimata konstruktsiooniterasest. Üldtangid on valmistatud kvaliteetsest süsinikkonstruktsiooniterasest, mille süsinikusisaldus on 0,45 protsenti. Kvaliteetsed ja vastupidavad tangid on valmistatud suure süsinikusisaldusega ja/või sulamielementidest nagu kroom või vanaadium.
Tangide päritolu Euroopas võib ulatuda enam kui 1000 aastasse eKr ja inimesed hakkasid just malmi tegema. Valamise käigus saab tange kasutada kuumade rauatükkide kinnitamiseks. Sepistamistangide kuju on minevikus jäänud muutumatuks. Tangide valik on laienenud koos käsitöö, kaubanduse ja industrialiseerimise arenguga. Universaalseid tange on 100 tüüpi. Samuti suurenevad erirakenduste tangid. Loomulikult ei ole need spetsiaalsed tangid alati saadaval üldises kasutuses. See on Saksamaal ainuke, mille igakuine toodang on üle 1 miljoni tangi, millest umbes 50 protsenti läheb ekspordiks. Enamik neist on universaalsed tangid, näiteks lõiketangid, traaditangid ja veepumba tangid.
